Klaaspudelite valmistamise peamine tooraine
Klaasipartii valmistamiseks kasutatud erinevaid materjale nimetatakse ühiselt klaasi tooraineks. Tööstuslikuks tootmiseks mõeldud klaasipartii on tavaliselt 7–12 üksiku komponendi segu. Sõltuvalt nende kogusest ja kasutusest võib jagada klaasi põhimaterjalideks ja tarvikuteks.
Põhitooraine all mõeldakse toorainet, milles klaasi sisestatakse erinevaid koostisosi sisaldavaid oksiide, nagu kvartsliiv, liivakivi, lubjakivi, päevakivi, sooda, boorhape, pliiühend, vismutiühend jne, mis muundatakse klaasiks. klaas pärast lahustumist.
Abimaterjalid on materjalid, mis annavad klaasile olulise või kiirendatud sulamisprotsessi. Neid kasutatakse väikestes kogustes, kuid need on väga olulised. Sõltuvalt nende rollist võib need jagada selgitusaineteks ja värvaineteks.
Värvieemaldaja, hägustaja, oksüdeerija, räbusti.
Klaasi toorained on keerulisemad, kuid neid saab funktsioonide järgi jagada põhitooraineks ja abitooraineks. Peamised toorained moodustavad klaasi põhiosa ja määravad ära klaasi peamised füüsikalised ja keemilised omadused. Abimaterjalid annavad klaasile erilised omadused ja muudavad tootmisprotsessi mugavuse.
1, klaasi peamised toorained
(1) Räniliiv ehk booraks: Klaasi viidava räniliiva ehk booraksi põhikomponendiks on ränidioksiid või booroksiid, mida saab põlemisel eraldi sulatada klaaskehaks, mis määrab klaasi põhiomadused, mida nimetatakse vastavalt silikaatklaasiks. või boor. Happe soola klaas.
(2) Sooda või Glauberi sool: klaasi sisestatava sooda ja tenardiidi põhikomponent on naatriumoksiid. Kaltsineerimisel moodustavad nad happelise oksiidiga (nt ränidioksiidliivaga) sulava topeltsoola, mis toimib räbustina ja muudab klaasi moodustamise lihtsaks. Kui aga sisu on liiga palju, siis klaasi soojuspaisumise kiirus suureneb ja tõmbetugevus väheneb.
(3) Lubjakivi, dolomiit, päevakivi jne: Klaasi sisestatava lubjakivi põhikomponendiks on kaltsiumoksiid, mis suurendab klaasi keemilist stabiilsust ja mehaanilist tugevust, kuid liigne sisaldus muudab klaasi kristalliseerunud ja vähendab kuumakindlust.
Magneesiumoksiidi sissetoomise toorainena võib dolomiit suurendada klaasi läbipaistvust, vähendada soojuspaisumist ja parandada veekindlust.
Päevakivi kasutatakse toorainena alumiiniumoksiidi sissetoomisel, mis kontrollib sulamistemperatuuri ja parandab ka vastupidavust. Lisaks võib päevakivi pakkuda ka kaaliumoksiidi komponente, et parandada klaasi soojuspaisumisomadusi.
(4) Purustatud klaas: üldiselt ei kasutata klaasi valmistamisel kõiki uusi materjale, kuid klaasikilde segatakse kokku 15–30%.
2, klaasi abimaterjalid
(1) Värvieemaldusaine: tooraines olevad lisandid, näiteks raudoksiid, toovad klaasile värvi. Värvieemaldusainetena kasutatakse laialdaselt kasutatavat soodat, naatriumkarbonaati, koobaltoksiidi, nikkeloksiidi jne, mis annavad klaasi algsele värvile täiendavaid värve. Klaas muutub värvituks. Lisaks on olemas värvi redutseerija, mis on võimeline moodustama heledat värviühendit värviliste lisanditega, nagu naatriumkarbonaat, mida saab raudoksiidiga oksüdeerida, et moodustada raudoksiidi, nii et klaas muutub rohelisest kollaseks.
(2) Värvained: mõned metallioksiidid saab klaasi värvimiseks otse klaaslahuses lahustada. Kui raudoksiid muudab klaasi kollaseks või roheliseks, võib mangaanoksiid tunduda lilla, koobaltikoksiid võib tunduda sinine, nikkeloksiid võib olla pruun ning vaskoksiid ja kroomoksiid võivad tunduda rohelised.
(3) Selgitusaine: Selgitusaine võib vähendada klaasisulami viskoossust, nii et keemilise reaktsiooni tekitatud mullid pääsevad kergesti välja ja selginevad. Tavaliselt kasutatavad selgitavad ained on kriit, naatriumsulfaat, naatriumnitraat, ammooniumisoolad, mangaandioksiid jms.
(4) Hägususaine: tuhmuti võib muuta klaasi piimvalgeks poolläbipaistvaks korpuseks. Tavaliselt kasutatavad hägususained on krüoliit, naatriumfluorosilikaat, tinafosfiid jms. Need on võimelised moodustama klaasis hõljuvaid osakesi suurusega 0,1–1,0 μm, et muuta klaas läbipaistmatuks.
Postitusaeg: 22.11.2019